„Kõige rohkem väljakutseid on meil siis, kui võililled õitsevad. Minnakse sügavale maa sisse tungiva juurijaga võilille välja naksama ja tehakse robotniiduki piirdekaabel katki,“ räägib Saestuudio tegevjuht Tarmo Ojamäe, kelle sõnul on oluline, et kõik pereliikmed oleksid kursis, kust täpselt kaabel jookseb ja milliseid tööriistu kaabli läheduses tohib kasutada, milliseid mitte.
„Võilille hävitamine muutub sageli omamoodi hasardiks ja isegi see inimene ei pane tihtilugu enam ümbrust tähele, kes tegelikult teab täpselt, kust kaabel jookseb. Jalaga maa sisse vajutatav juurija naksab oma 10 cm sügavuselt ja ühel aastal pidime oma klientidele suisa ringkirja välja saatma, et olge ettevaatlikud, me ei jaksa igale väljakutsele operatiivselt reageerida, sest kaabliparandustöödele oli tekkinud juba järjekord,“ lausub Ojamäe, kelle sõnul tasub ettevaatlik ka peenarde ääristamisel ja mistahes teistel kaevatöödel. Kuid mitte ainult.
Muru õhutamisel kasuta vedrupiidega õhutajat
Kui elatakse piirkonnas, kus ümbruses on näiteks palju okaspuid, mis muudavad mulla happeliseks või lihtsalt varjulises kohas, kus muru väga hästi kasvada ei taha, tuleks seda iga-aastaselt õhutada ja väetada. Muru õhutamiseks kasutatakse tavaliselt jäikade teradega piisid, kuid tegelikult piisab täitsa ka vedrupiidega seadmest. „Reeglina on need mõeldud küll pigem sambla eemaldamiseks, kuid elu on näidanud, et ka muru õhutamiseks piisab sellest täiesti. Peamine, te ei tee kunagi viga maa sisse paigaldatud robotniiduki piirdekaablile,“ selgitab Ojamäe.
Kaabel on tavaliselt 3-4 cm sügavusel ja aja jooksul ta tavaliselt kõrgemale ei kerki, pigem vastupidi. Küll aga tasub eriti ettevaatlik olla kaabliviikude juures, mis on suhteliselt haavatavad esimesed paar aastat. Kui on hea kasvuga muld, siis hiljem kasvavad ka need ma sisse, kui on aga varjuline ja samblane koht, kus muru eriti ei kasva, siis võtab kaabliviikude maa sisse kasvamine kauem aega.
Muruõhutajad mõlema versiooniga
Saestuudio valikus on Husqvarna ja AL-KO muruõhutajad, millel on juba põhivarustuses kaasas nii jäikade piidega kui vedrudega trumlid. „Kui inimene ostab endale muruõhutaja, saab ta meie poolt soovitused kaasa vastavalt sellele, mis tingimustes ühte või teist täpselt kasutama peaks, kas muru niidetakse robotiga või muul moel jne. Tihtilugu aga ei hakka inimesed ise endale õhutajat ostma, vaid hoopis rendivad selle. Ja siis on hästi oluline teada, et valitaks just vedrupiidega variant, mis kaableid ei kahjusta,“ selgitab Ojamäe, kelle sõnul nimetatakse seda protsessi küll muru õhutamiseks, kuid tegelikkuses on eesmärk vana kuivanud rohu väljarehitsemine ja väetistele ja toitainetele pinnase ette valmistamine.
„Eriti oluline on see piirkondades, kus on ümberringi männimets, näiteks Nõmmel. Liivane maa, muld on happeline tänu männiokastele ja sageli ei kasva muru ilma õhutamise ja väetamiseta üldse,“ räägib Ojamäe, kelle sõnul toimib asi ainult siis, kui mõlemat protseduuri teha. „Olen selle ise järele proovinud. Ühel aasta panin ainult väetist, ei midagi. Teisel aastal ainult õhutasin, ikka ei midagi. Kui aga kaks asja koos teha, siis toimib.“
Miks on vaja muru puhastada?
Kui vanast murust ja puudelehtedest tekib enam kui 5 mm kõdukiht, on värske muru kasvutingimused juba sedavõrd rikutud, et juurestikus tekib vee- ja hapnikupuudus. Rohujuured tulevad pinnale ja juuremass jääb väheseks. Siis muutub ka rohu vastupanuvõime väiksemaks ja muru ei suuda enam taluda kõndimist, sportimist ja mängimist. Siis muutub muru ka haigustele vastuvõtlikuks ja mitmed muruliigid hävivad sootuks.
Vaata muruhooldamis seadmeid ja masinaid